Eesti rahvaviisid kitarrile

Kitarr ei ole traditsiooniline eesti rahvapill, aga viimastel aastakümnetel on ta selleks saanud. Oma osa on kindlasti mõnda aega tagasi valitsenud iiri-vaimustusel, kuid tegelikult on asi ka selles, et rahvamuusikat on alati tehtud käepäraste vahenditega ja mis võiks selles suhtes kitarri edestada?

Käesoleva materjali hulgas seega autentset kitarrimuusikat ei leidu: segamini on laulud ja pillilood erinevatest Eestimaa nurkadest ja osade päritolu ei olegi mulle teada. Samuti ei ole ma meloodiate vastu liiga suurt aukartust tundnud, et neid mitte muuta. Muutused on väikesed ja variatiivse iseloomuga, aga kuna igast loost on siin raamatus kolm versiooni, siis esimene ja teine versioon püüavad võimalikult täpselt viisi edasi anda ning duovariant on juba loomingulisem.

Selle materjali mõte on õpetada arranžeerimist kitarrile. Siin on võimalik koos kommentaaridega jälgida, kuidas lihtsast viisist saab ühe või kahe kitarriga mängitav lugu. Kasutatud on hästi tavalisi kitarrimängu võtteid, aga kuna tekst ei hoia kokku muusikateooriaga, siis ära häbene küsida kas oma muusikaõpetajalt või pilliõpetajalt lisainfot või tee hoopis mõni raamat lahti. Õppimine ongi selline tegevus, mida saab teha ainult õppija. Õpetaja asi on niidiots kätte juhatada. Puhtalt teooriaga pole aga pillimängus midagi peale hakata, nii et –